NEMUNASE DELTA, KLAIPEDA JA VÄIKE-LEEDU
11.-14.09.2025
Nemunase jõgi voolab oma alamjooksul madalal laudsiledal maastikul, mis on vaevu mõne meetri kõrgusel merepinnast. Seda ala iseloomustab rikkalik taimestik ja arvukad jõed ning jõeharud, mis moodustavad ühtekokku suure Nemunase deltaala Kura lahe rannikul. See maastik sobib hästi karjakasvatuseks, kuid on eelkõige tähtis rändlindude peatuspaik, kus pesitsevad ja toituvad paljud veelinnud. Nemunas oli vanasti tähtis veetee sügavale Leedu ja Valgevene sisemaale, võimaldades põllumajandussaaduste ja metsa väljavedu. Ja siin, Kura lahe kitsukeses lõukas, asutati juba 13. sajandil Memeli linn (tänane Klaipėda), mis sai nime jõe järgi (saksa keeles Memel).
1.päev: Väljasõit Tallinnast, Estonia teatri eest kell 06.00 ning Pärnust, hotell Pärnu eest kell 08.00. Sõit läbi Eesti, Läti ja Leedu. Teeme jalasirutus- ja lõunapausi Šiauliais, Põhja-Leedu suurimas kultuuri- ja tööstuskeskuses.
Hilisel pärastlõunal jõuame Klaipėdasse ja majutume hotelli kesklinnas. Seejärel jalutame vanalinna romantilistel munakivisillutisega tänavatel. Klaipėda on ainus Leedu linn, millel oli ametlik saksa nimi kuni 1923. aastani, sest see kuulus pikalt Preisimaale. Uudistame vanalinnas mitmeid skulptuure, näiteks “Annchen von Tharau”, mis on seotud Klaipėda päritolu saksa poeedi Simon Dachi ballaadiga, naudime tänavakunsti ning külastame mõnda kunstigaleriid.
2.päev: Pärast hommikusööki tutvume veel Klaipėdaga. Uurime 19. sajandil Dane jõele ehitatud pöördsilda ning jalutame kindluse varemetel, mis räägivad linna kaitsmisest ja ajaloost. Klaipėda loss on vanim tellistest kindlus Leedu territooriumil, rajatud juba 13. sajandi alguses Liivi ordu rüütlite poolt.
Seejärel sõidame Priekulė linna, kus võib samuti näha palju saksa pärandit: telliskivihoonetel on säilinud saksakeelsed kirjad ja üle Minija jõe lookleb rippsild. Soovijad saavad siinsest väikesest pagaripoest maitsvat teemoona kaasa osta.
Järgmisena külastame Drevernat, väikest kaluriküla, mida kutsutakse Leedu Maldiivideks. Drevernas on kaasaegne jahisadam ning vaatetorn, kust avaneb vaade Kura säärele, ümberkaudsele loodusele ja jõele. 19. sajandil rajati sinna Wilhelmi kanal, mis oli 25 km pikk ja võimaldas laevadel vältida tormiseid Kura lahe laineid.
Peale seda suundume Rusnė saarele, mis asub Neemeni jõe ja selle harude vahel ning ühelt poolt piirneb veel merega. Leedu mandrialast lahutavad teda Atmata ja Skrivyte jõeharud ning Skrivyte jõgi on piiriks Venemaaga. Rusnė saar on tuntud kui üks parimaid kalapüügipiirkondi Leedus ning siin kogunevad kevadisel üleujutusajal tuhanded haned. Saar asub lausa allpool merepinda, mistõttu kevadise suurvee ajal kasutavad kohalikud parvlaevu. Saare ajaloolises keskuses on autentne puitarhitektuur, erksavärvilised hooned koos mitmevärviliste aknaluukide ja kaunistustega. Külastame suitsukala valmistavat talu, kus saame osa suitsutamise protsessist ja degusteerime kohalikke hõrgutisi. Kui võimalik, külastame ka Kaluritalu muuseumi.
Pärast seda sõidame Šilutė linna, kus ööbime 2 järjestikust ööd hotellis.
3.päev: Hommikusöögi järel teeme jalutuskäigu Šilutės. “Šilutė saladused” on unikaalne projekt, mis tutvustab linna ajalugu kõnnitee tänavakattesse integreeritud väikeste klaasist minieksponaatide kaudu, mis tutvustavad 19. ja 20. sajandi elulaadi.
Seejärel külastame Minija (Mingė) kaluriküla, mis paikneb mõlemal pool jõge, kuid sildade asemel toimub liikumine vaid paatidega. Selle tõttu kutsutakse küla ka Leedu Veneetsiaks. NL ajal oli see suletud piiriala, mis päästis küla tugevast ümberkujundustest. Lõunapaus.
Pärast lõunat teeme paadisõidu Venta neemeni, kus Neemeni jõgi suubub Kura lahte. Venta neem on üks tähtsamaid linnurändeteid Euroopas, kus sügiseti ja kevadeti peatub üle 1,5 miljoni linnu. Soovijad saavad ronida Venta tuletorni, mis pärineb 1863. aastast ja on oluline navigatsioonimärk. Tagasi sõites võtame ette jalutuskäigu Aukštumala rabasoo matkarajal. Aukštumala on Euroopa esimene teaduslikult uuritud turbasooala, mille ökoloogiat hakkas juba 1902. aastal uurima saksa botaanik Carl Albert Weber. See raba on eriline ka oma unikaalse taimestiku poolest. Matkarajal liigume läbi metsa ja soo ning naudime vaatetornidest (neid on siin kaks) ümberkaudset ürgset loodust.
4.päev: Pärast hommikusööki alustame koduteed. Teel teeme peatuse Liepājas. Vaatame linnas põgusalt ringi, lõunatame ning seejärel jätkame koduteed.
HIND: 340 EUR
Omaette iste bussis +65 EUR (piiratud arv)
HIND SISALDAB: Mugavustega bussi, giid-reisisaatja teenuseid, majutusi hotellides koos hommikusöökidega, suitsukalatalu külastust koos degustatsiooniga, rahvusparkide maksu, käibemaksu.
HIND EI SISADA: kindlustusi, tasuliste objektide pileteid.
ORIENTEERUVAD HINNAD: Lossimuuseum Klaipedas 6/4 EUR, Vente tuletorn 4/2 EUR, laevasõit EUR
